Time/system'ist
 
Tere tulemast!
Business süsteem
Compact süsteem
Partner süsteem
Abimees ajapuudusel
Time/systemi ajalugu
 
  Otsing
 
 
 
  Uudiskiri
 
  E-mail:
 
  Nimi:
 
 
 
Avaleht » Time/system'ist » Time/systemi ajalugu
Time/systemi ajalugu
PRINDISISUKAART

Time/system loodi 1980. aastal taanlaste poolt, kes, võttes aluseks kaasaegseid juhtimis- ja ajahaldusteooriaid, töötasid välja juhtidele mõeldud planeerimise abivahendi.

Rohkem aega olulistele asjadele - selle sõnumiga vallutas uus süsteem erinevaid majanduse juhtimistasandeid. Time/system lubas rohkem kui lihtsalt kalendripidamist. Juhtimise eksperdid olid uuendusliku toote varustanud ka efektiivse metoodikaga, mis põhines enesejuhtimise põhireeglitel. Tänapäeval on Time/system professionaalse juhtimise sünonüüm ja A5-formaadis märkmiku edu seni vankumatu. Ka digitaalajastul on ühel juhil raske läbi saada ilma selle funtsionaalse klassikuta.

Werner Zuckschwerdt, kirjastaja ja Time/systemi kasutaja algaegadest peale, meenutab: " Kui minu ettevõte 1983.aastal alustas, siis panin Time/systemi oma kaastöötajate standardvarustusse, kelle ma ühtlasi ka Time/systemi Enesejuhtimise kursustele saatsin. See oli ilmselt kõige tulusam investeering minu uude firmasse!"

Kaheksakümnendate alguses suhtuti enesejuhtimise õpetusse veel kui mingisse salanippi. Kuid efektiivse enesejuhtimise eeliste avastajad leidsid peagi innustunud järgijaid erinevates valdkondades. Lisa tuult tiibadesse andis ka uus juhtimisõpetus USA-st, kus ameerika psühholoogide Kenneth Blanchardi ja Spencer Johnsoni teos "Minutijuht" sai 1982. aastal bestselleriks .

Seoses arvutite kasutuselevõtuga paljudes valdkondades hakkas maailm üha kiiremini pöörlema. Juhtidel tuli üha enam end kokku võtta, kuna vanade töömeetoditega polnud enam ajaga kaasaskäimine võimalik.
Selle probleemiga tuldi välja ka esimesel CeBit kompuutrimessil, mis peeti 1986.aastal Hannoveris.
 
Nõudmine heade planeerimisvahendite järele oli algusest peale suur. "Terved meeskonnad arvutitööstuse juhtkondades muutusid efektiivse enesejuhtimise propageerijateks ja innustunud Time/systemi kasutajateks", selgitab uue süsteemi kiirstarti Ursula Petry, IBM Saksa juht. Nii veider kui see ka pole põhjustas kompuutrite üha kiirem areng omakorda üha enamate juhtide ajanappusest tulenevat stressi. Töödeldava informatsiooni hulk kasvas sisuliselt iga päevaga. Tänu enesejuhtimise põhireeglite rakendamisele sai Time/systemist peagi töökoormuse all kannatavate juhtide peamine abivahend. " Selles raamatus on kõik sees: laste sünnipäevadest firma põhisuundadeni, reisikuludest projektiandmeteni. Kõik käeulatuses, kõik siinsamas. Mitte mingit kollaste lipikute virr-varri, mitte mingit ebalust, kus see küll olla võiks. Ostes Time/systemi saad sa endale võitluskaaslase ja juhi", soovitas üks kasutaja ajakirjas "Manager" 1990. aasta jaanuaris.
 
Kümne aastaga sai väikesest nishitooteid pakkuvast Taani firmast rahvusvaheline, enam kui kolmekümnes riigis esindusi omav edukas ettevõte. Suurenes ka toodete valik. Lisaks erinevatele seminaridele oli 1990. aastal tootevalikus juba ligi 300 artiklit.
 
Üheksakümnendate algus tõi seoses Idaturgude kokkuvarisemisega kaasa majanduse allakäigu. Ajahädast tulenevale stressile lisandus suurenenud konkurents tööjõuturul. Time/systemi poolt 1993.aastal tellitud uurimus näitas, et loosung "Äri ümberehitamine" tähendas paljude juhtide jaoks lisastressi ja ületunnitööd. Enamus kõrgtaseme juhte väitsid, et nende töökoormus on märgatavalt tõusnud. Töö reorganiseerimine ja sellest tulenev hierarhia vähenemine esitasid organisatsioonile uusi nõudmisi. Edu retseptiks sai "team management". Enam ei piisanud vaid individuaalsest panusest ja tähtaegade optimeerimisest, rohkem kui kunagi varem vajati ka meeskonnatöö tõhustamise abivahendit. Time/systemi pakkus omalt poolt välja ajastu nõudmisi järgiva Teammanagement-süsteemi.
 
Juba 1990. aastal oli Time/system esitlenud arvutites kasutamiseks mõeldud planeerimise tarkvara TaskTimer. Nüüd, üheksakümnendate alguses, kus organisatsiooni üksikliikmed olid üha enam sunnitud oma töös arvutit kasutama, võimaldas kaasaegne võrgustruktuur ja innovatiivne tarkvara nende tööd tunduvalt efektiivsemaks muuta. Tähtaegade ja projektide haldamiseks välja töötatud programm TaskTimer, mis võimaldas meeskondadel kasutada ühist kalendrit ja plaanide kiiret kooskõlastust, oli ideaalne abivahend kaasaegses organisatsioonis.
 
Ka arvutialane press märkis: "Seni paberbaasil ajaplaneerijate poolest tuntud firma Time/system on välja tulnud elektroonilise versiooniga TaskTimer 3.0, mis kuulub kindlalt vastavate programmide juhtgruppi," hindab PC Professional 1996.
 
Kiiresti kogus meeskonnatöö elektrooniline planeerimine populaarsust. Argumendid, mis rääkisid elektroonilise planeerimise kasuks olid järgmised: parem ülevaade projekti seisukorrast ja ressurssidest, vähem ajalisi libastumisi, mis kokkuvõttes tagavad parema töö kvaliteedi. Time/systemi poolt 1999. aastal korraldatud küsitlus näitas, et pooled juhtidest kasutavad oma aja ja tööde haldamisel tänapäeval lisaks märkmikule ka vastavat arvutiprogrammi. Teine tõdemus oli, et enamus juhte ei soovi planeerimisel kasutada ainult arvutit. Märkmete tegemisel eelistas 75% inimestest paberit ja pliiatsit. "Suuremate ja keerulisemate projektide planeerimisel on arvutist tohutult abi, kuid minu nii töö kui ka eraeluliste isiklike ülesannete organiseerimisel on Time/system asendamatu," tõdeb Sonja Filipovic, ühe Hamburgi firma tootejuht. "Tööl või teel lasteaeda, Time/system on alati kaasas ja annab mulle kindluse, et midagi ei unune. Muidu ei saaks ma töö ja kodu topeltkoormusega kuidagi hakkama," selgitab noor ema.
 
Hoolimata digitaalajastu arengutest on A5 formaadis Business süsteem endiselt vankumatult populaarne. Ainuüksi Saksamaal on üle 350 000 Time/systemi kasutaja. Maailmas kokku üle miljoni.
 
Eestis on Time/systemit müüdud 1989. aastast. Praeguseks on Eestis üle 3000 Time/systemi kasutaja. 
 
Pilk tulevikku. "Infoühiskonnas, kus töödeldava info hulk sisuliselt kahekordistub iga kahe aastaga, muutub enesejuhtimine üha olulisemaks", arvab Silvia von Mackensen, Müncheni ülikooli meditsiinilise psühholoogia õppetooli teadur. Trend, mida näitas ka 1999. aasta uurimus oli, et eriti ettevõtjad ja noored juhid (kuni 40-aastased) tunnevad juba praegu, et ülesannete kompleksus ei ole enam haaratav. 71% arvas, et järgneva kahe aastaga pinge suureneb veelgi. Need ehmatavad tulemused panevad küsima: Kas on üldse võimalik võita võidujooksu ajaga?
 
Kasutades Time/systemit võib tulevikku optimistlikumalt vaaadata. Efektiivsemalt tegutsemine ja elukvaliteedi teadvustamine õpetavad enesejuhtimist kõige paremini. Time/system aitab hoida teadlikku tasakaalu isiklike vajaduste ja töö poolt esitatavate nõudmiste vahel.
 
Tagasi      Üles     Home
 
  Uudised
 
10.08.2018
2019.a. kalendriuuenduste tellimine e-postiga info@timesystem.fi

by HansaNet